Balletimaa-ilma tipus sädelevad Jessica Lyall ja Natalia Domracheva

Tekst: MAI-LIIS PAENURM | Toimetas: HELEN KALPUS | Fotod: KAUR ILVES 16.04.2013

8. aprillil leidis Nokia Kontserdimajas aset “Maailma Balletistaaride Rahvusvahelise Gala" turnee viimane etendus – juba oli esineda jõutud Moskvas ja Helsingis. Nii mõnegi kahtleja balletiaustajaks muutnud show järel küsitles Anne & Stiil maailmakuulsaid baleriine Natalia Domrachevat ja Jessica Lyallit, kelle etteasted partnerite Francisco Lorenzo ja Noah D. Gelberiga olid õhtu ühed meeldejäävamatest.
Kõigepealt sooviksin õnne suurepärase etenduse puhul! Turnee on nüüd läbi, mis on edasised plaanid?

Jessica Lyall: Suur tänu! Meil kõigil on oma teatrid, kuhu me tagasi siirdume. Madrid juba ootab, et me koos Francisco Lorenzoga naaseks.

Natalia Domracheva: Jah, meil on kõigil koduteatrites juba uued projektid ootamas, loorberitele puhkama ei saa jääda!

Tuuritasite ringi koos tantsijatega üle kogu maailma. Mida teete teie laval teistmoodi, kui näiteks sakslased või hollandlased?

ND: Me oleme kõik erinevatest balletikoolidest pärit, sellest tulevad ikka mõned erinevused sisse, aga nii me täiendamegi üksteist. Ballett on ikka üldjoontes sama, sest see ongi see, mis meid ühendab.
Mis on Teie unistuste rollid?

JL:  (Ohkab.) Need muutuvad iga päevaga. Olen tänulik kõikide rollide eest, mida ma tantsida saan. Aga unistuste roll? Ma loodan, et see millalgi ikka tuleb, aga konkreetset ei oska küll välja tuua.

ND: Minu unistuseks on alati olnud Julia roll „Romeos ja Julias” ning see täitub kohe varsti, sest järgmisena algavadki proovid selle etenduse jaoks. Olen tõesti väga-väga õnnelik!

Kui tihti juhtub laval, et midagi läheb valesti või partner ei järgi kava ja peate improviseerima?
JL: Midagi ei pea isegi sassi minema, me vahepeal improviseerime meelega. See arendab ja viib meid edasi. Endal on ka huvitav!

ND: Improviseerime ikka pidevalt, me pole robotid: ikka vaatad jooksvalt, mida saaks parandada ja teistmoodi teha. Improviseerimise läbi õpib kohutavalt palju.

Jessica Lyall ja Francisco Lorenzo. Foto: Kaur Ilves

Kuidas on lood Teie toitumisharjumustega? Kas sööte kõike, aga teatud kogustes, või on Teil kindlad kriteeriumid, millest üle ei astu?

JL: Ma olen taimetoitlane, aga mitte oma ameti pärast. See on valik, mille ma olen enda jaoks teinud ja ma tunnen ennast nii hästi. Eks ma ikka vaatan, mida ma söön, aga seda rohkem enda enesetunde jaoks. Kui rämpstoitu süüa, siis tunnen end pärast raskelt ja väsinult – parem on seda kohe vältida! Et laval säraksin ja ära ei väsiks, söön enne igat etendust pähkleid ja kuivatatud puuvilju.

ND: Mina armastan kohutavalt liha ja ei saa selles osas Jessicaga nõustuda! Minu jaoks algab kõik väikestest portsjonitest – siis ei söö sa üle ja kaal jääb ka kontrolli alla. Mul on lihtsalt selline kokkulepe iseendaga, et alati enne etendust söön ma koogitüki või parasjagu seda, mida hing ihaldab, et laval oleksin rõõmus ja pakataksin energiast.

Ja lõpetuseks, mis on see eriline miski, mis Teid balleti juures niivõrd köidab?

ND: Kui lavale lähen, siis ma ei mõtle millegi muu, kui selle peale, mida ma teen, ja mulle meeldib seda teha.  Sa tunned ära, kui asi on õige. Samuti paneb iga tunnustus ja auhind rohkem pingutama.

JL: Balletis on nagu näitlejatelgi, et võid transformeeruda iga osaga, ja mulle meeldib vaheldus. Iga osa on erinev eelmisest ja rutiini ei teki. Samuti naudin ma kohutavalt loomeprotsessi ja iga oma tegelaskuju arendamist.

Klassikalise balleti keisrinna Venus Villa

Tekst: HELEN KALPUS | Fotod: KAUR ILVES 15.04.2013

8. aprillil Nokia Kontserimajas toimunud “Maailma Balletistaaride Rahvusvaheline Gala” ava- ja lõpunumbris lummas vaatajaid oma graatsilise liikumisega Venus Villa. Pärast hiilgavat etendust õnnestus Annel & Stiilil balletimaailma ühe säravaima tähega veidi vestelda.

Kuubalt pärit Venus Villa kasvas balletimaailmas üles tänu tantsijast emale. Vaatamata sellele alustas ta tantsimist suhteliselt hilja, alles 9-aastaselt ning nelja aasta pärast oli aga selge, et ta soovib balletiga professionaalselt tegeleda. Venus on töötanud Briti Kuninglikus Ooperimajas, Inglise Rahvuslikus Balletis, Viini Rahvusooperis, Ameerika Balletiteatris ja 2012. aasta lõpust alates on ta Rooma Ooperimaja peatantsija.

Kuivõrd on Teid kui tantsijat vorminud Teie Kuuba päritolu? Kas eri riikide tantsijatel on erinev stiil või temperament?
Jaa, erinevused on olemas. Igal maal on oma koolkond, oma tehnikad. Ma usun, et kuubalastel on teistega võrreldes midagi erilist lisaks – meis on Ladina-Ameerika vürtsi!

Olete oma töö pärast palju reisinud ja erinevates kohtades elanud. Kuidas Teile selline elustiil meeldib?
Hetkel elan ma Roomas ja enne seda olin Londonis. London oli tõeliselt kaunis kogemus, kuid vahel võib elu Londonis väga stressirohke olla. Nüüd tantsin ma Rooma Ooperimajas ja see linn on väga armas ja sõbralik.

Kuidas Rooma teatrikompanii Londoni omast erineb?
Londonis on teater alati rahvast täis ja publik on valjuhäälne. Roomas küll ka, aga mitte sel määral.

Kui Te baleriin ei oleks, siis millega Te tegeleksite?
Mind huvitab psühholoogia, nii et ehk töötaksin sellel alal. Aga ega ma ei tea. Ma ei mõtle sellele kuigi palju, sest armastan oma tööd väga. Raske on ette kujutada end tegemas midagi muud.

Mis on Teie lemmikpaik, kus esineda?
Me tulime just Venemaalt ja sealne publik on uskumatu. Niivõrd soe ja toetav – lausa imeline! Selline publik tekitab tantsijas tahte muudkui paremini esineda ja neile enam pakkuda. Nii et publikuna on venelased mu lemmikud. Aga ma võin tantsida igal pool, kus balletikultuur eksisteerib.

On Teil oma rollide hulgas lemmik?
Jah, neid on kaks: Julia “Romeost ja Juliast” ning Kitri “Don Quijotest”, ning ma sain kahe kuu eest mõlemat tantsida!

On Teil õuduslugusid sellest, kuidas laval asjad nässu on läinud?
Üks on küll. Ma olin Inglise Rahvuslikus Balletis, millega me esinesime väga palju: nii viiskümmend etendust kuus. Ühel esinemisel oli kätte jõudnud dramaatiline finaal ja järsku kadus mul meelest, mis edasi tuleb. Mu pea oli täiesti tühi! Mõtlesin paaniliselt, et mis ma küll tegema peaks. See oli kohutav! Eriti hulluks tegi asja see, et pidin ülejäänud paaridega sama koreograafiat järgima! Õnneks oli see vaid hetkeline, ning keegi ei märganudki, isegi lavastaja mitte.


Täna õhtul nägime Teid esitamas väga kuulsaid klassikalisi numbreid. Miks Teid just klassikaline ballett köidab?
Ma kasvasin Kuubas selle keskel üles. Olen alles noor ja usun, et selles vanuses on klassikaline ballett suurem väljakutse. Kuigi mulle meeldivad igasugused stiilid, ka modernne ballett. Aga klassikaline on siiski mu lemmik.

Millise saavutuse üle Te oma karjääri jooksul kõige uhkem olete?
Ma olen oma nooruse kohta väga palju teha jõudnud. Olen töötanud arvukates balletikompaniides, ka mitmetes maailma parimatest. Üht saavutust on raske valida, kuna iga kord, kui uue rolliga alustan, mõtlen esialgu, et issand, ma vist ei saa seda kunagi selgeks, aga siis ikkagi saan, ning see on kõige parem tunne.

Iga uus roll on suurem väljakutse.
Täpselt! Iga kord on uus roll alguses keeruline, nõuab suurt pingutust ja ma tahan oma esitust täiuslikuks lihvida. Tantsijatena tahame me alati täiuslikkust saavutada.

Kes on balletitantsijate hulgas Teie iidolid?
Häid tantsijaid on niivõrd palju, et ma ei saa vaid ühte-kahte nimetada. Nad on kõik erinevad ning pakuvad oma tantsuga midagi kaunist ja unikaalset.

On Teil salajasi pahesid?
Mitte eriti. Ma ei suitseta, ma ei käi baarides. Mõnikord naudin veini. Olen üpris rahulik inimene.

Kuidas Te lõõgastute?
Mulle meeldib filme vaadata. Eriti Hollywoodi filme!

Palun kirjeldage ennast kolme sõnaga.
Otsustuskindel, tahtejõuline ja rõõmsameelne!

Allikas: Anne&Stiil

Rolando Sarabia'st lähemalt...

Rolando Sarabia Oquendo on samuti Kuuba balletitantsija. Ta on tantsinud paljudes truppides: Cuban National Ballet, Huston Ballet, Miami City ballet ja American Ballet Theatreis külalis artistina 2011 aastal. Erika Kinetz The New York Timesist  kutsus teda Kuuba Nijinskyks ja võrdles teda noore Mikhail Baryshnikoviga.

Sarabia isa oli balletitantsija Cuban National Balletis. Rolando kasvas  üles balletitantsijate keskel ja esines Cuban National Balletis juba viie aastasena. 1990. Aastal  astus ta AlejoCarpentieri nimelisse balletikooli Havanas. Üks tema treeneritest oli isa Rolando Sarabia. Sarabia plahvatuslik esinemisstiil tõid talle võrdluseks Nijinsky ja Braryshnikovi. Ta oli noorte seas Kuubal väga populaarne.

2003. aastal lahkus Sarabia Kuubalt. Ta on esinenud koos selliste tunnustatud tantsijatega nagu Maya Plisteskaya, Patrick Dupont, Alicia Alonso ja Tamara Rojo jm.

Venus Villa'st lähemalt...

Venus Villa on pärist Kuubalt, tema isa aga itaallane. Venuse ema oli tantsia - nii et Venust tutvustati selle kunstivormiga sünnist saati.

„Ma kasvasin kunstipärases maailmas ja oli tavaline, et veetsin aega emaga riietusruumis koos teiste tantsijatega, see oli  väikese tüdruku jaoks väga eriline ja maagiline,“ räägib Venus Villa.

Sellest hoolimata alustas Venus balletitreeninguid üsna hilja.

„Ma alustasin kui olin 9 ja selleks ajaks kui sain 13 mõistsin et soovin olla elukutseline baleriin.“ meenutab ta.

Tema ema oli julgustav aga mitte kunagi ei sundinud ta tütart tagant.

„Ta lõpetas tantsimise kahjuks enne kui mina saavutasin hea taseme. Nii ei saanud ma kunagi võimalust koos emaga tantsida, kuigi see oleks mulle väga meeldinud.“ lisab Venus Villa.

Venus õppis Alicia Alonso nimelises koolis Havanas aga kui ta isa otsustas kolida Itaaliasse, esines Venus  La Scala balletikoolile ja võeti sinna vastu.

„Kui mind poleks sinna vastu võetud, poleks ma perega Itaaliasse kolinud,“ naerab ta.

Ta veetis neli aastat La Scalas ja sai siis töö Royal Balletis. Ta oli seal aasta, siis kolis ENBsse, sest nägi seal enda jaoks rohkem võimalusi. Ta sai kõne Daniil Simkinilt juba paari kuu pärast, kes kutsus  naist omale partneriks Vienna Staatsoper Balleti. See oli hea pakkumine, niisiis Venus võttis selle vastu.  Pettumuseks ei antud neile kuigi palju etendusi, kus tantsida, niisis Daniil lahkus American Ballet Theatresse ja Venus tuli tagasi ENBsse, kus ta edutati esitantsijaks.

Venus on oma vanuse kohta  teinud hea karjääri. Ta tantsis suuri osasid, tema lemmik etendus on “Swanilda“.

„Mulle väga meeldiks tantsida Kitrina, see on mu unistus, väga kahju, et seda ENB repertuaaris ei ole." räägib Villa.

Publik armastab seda etendust. Samuti armastavad baleriinid selle tantsimist. Ta armastab Blanchinei koreograafiat ja ei arva, et selle selgeks õppimine võiks liiga keerukaks osutuda.

Venusel on mõningane kogemus kindla partneriga tantsimisel ning ta räägib, et sooviks väga seda uuesti kogeda.

„On väga oluline omada kindlat partnerit, te saate teineteist väga hästi tundma. Te teate teineteise tujusid, kehasid, stiili jne. Hea partnerluse loomiseks kulub aega  aga see on keegi, keda saab 100% usaldada. Ka publikule meeldib näha kindlat paari.“ räägib Venus.

Isaac Hernandez'ist lähemalt...

Isaac Hernandez sündis Mehhikos Guadalajaras.

Väga andekas ja noor  balletitantsija ühines Dutch national Balletiga 2012 aastal. Tal on suur 10 liikmeline pere. Balletiga hakkas ta tegelema oma isa käe all - nende kodus Guadalajaras.

Talle anti stipendium jätkamaks treeninguid USA-s The Rock School for Dance Educationis Philadelphias.

2008 aastal liitus ta San Francisco Balletiga, kus ta edutati peatantsijaks 2010. aastal.

Isaac võitis kulla 2006. aasta USA international Ballet Competitionil, pronksi International Ballet Competitionil Moskvas 2005 aastal ja esimese koha International Ballet Competitionil Kuubal 2004. aastal.

Jurgita Dronina'st lähemalt...

Jurgita Dronina sündis Venemaal 1986. sastal. Ta lõpetas M.K.Ciurlionise kunsti koolis Vilniuses ning õppis ka Munchen Ballet Academys.

2005 aastal ühines Jurgita Royal Swedish Balletiga ja sellest ajast peale on ta esinenud peaosades Nykiana „La Bayadereis“, Julietina „Romeo & Julietis“ Huasnina „Nutkrackeris“ jne.

Ta on osalenud ka Royal Swedish Ballet China tuuril aastal 2008 etendusega „Swan Lake“ Odetteina.

Jessica Anne Lyall'ist lähemalt...

Sündinud Austraalias. Jessica alustas oma balletiõpinguid  Balletiakadeemias Northside. Aastal 2002 liitus ta SCECGS Redlands Ballett´ga  ja Tantsuakadeemiaga Sydneys.  Neli aastat hiljem liitus ta Ecole Ballett Studios´ga.

Ta lõpetas Rambert kooli 2010. aastal.  Enne seda aastatel 2009-2010 esines ta koos Rambert Dance Company´ga Inglismaal.

Septembris 2010. aastal liitus ta Compañía Nacional de Danza´ga  Hispaanias.