Balletimaa-ilma tipus sädelevad Jessica Lyall ja Natalia Domracheva

Tekst: MAI-LIIS PAENURM | Toimetas: HELEN KALPUS | Fotod: KAUR ILVES 16.04.2013

8. aprillil leidis Nokia Kontserdimajas aset “Maailma Balletistaaride Rahvusvahelise Gala" turnee viimane etendus – juba oli esineda jõutud Moskvas ja Helsingis. Nii mõnegi kahtleja balletiaustajaks muutnud show järel küsitles Anne & Stiil maailmakuulsaid baleriine Natalia Domrachevat ja Jessica Lyallit, kelle etteasted partnerite Francisco Lorenzo ja Noah D. Gelberiga olid õhtu ühed meeldejäävamatest.
Kõigepealt sooviksin õnne suurepärase etenduse puhul! Turnee on nüüd läbi, mis on edasised plaanid?

Jessica Lyall: Suur tänu! Meil kõigil on oma teatrid, kuhu me tagasi siirdume. Madrid juba ootab, et me koos Francisco Lorenzoga naaseks.

Natalia Domracheva: Jah, meil on kõigil koduteatrites juba uued projektid ootamas, loorberitele puhkama ei saa jääda!

Tuuritasite ringi koos tantsijatega üle kogu maailma. Mida teete teie laval teistmoodi, kui näiteks sakslased või hollandlased?

ND: Me oleme kõik erinevatest balletikoolidest pärit, sellest tulevad ikka mõned erinevused sisse, aga nii me täiendamegi üksteist. Ballett on ikka üldjoontes sama, sest see ongi see, mis meid ühendab.
Mis on Teie unistuste rollid?

JL:  (Ohkab.) Need muutuvad iga päevaga. Olen tänulik kõikide rollide eest, mida ma tantsida saan. Aga unistuste roll? Ma loodan, et see millalgi ikka tuleb, aga konkreetset ei oska küll välja tuua.

ND: Minu unistuseks on alati olnud Julia roll „Romeos ja Julias” ning see täitub kohe varsti, sest järgmisena algavadki proovid selle etenduse jaoks. Olen tõesti väga-väga õnnelik!

Kui tihti juhtub laval, et midagi läheb valesti või partner ei järgi kava ja peate improviseerima?
JL: Midagi ei pea isegi sassi minema, me vahepeal improviseerime meelega. See arendab ja viib meid edasi. Endal on ka huvitav!

ND: Improviseerime ikka pidevalt, me pole robotid: ikka vaatad jooksvalt, mida saaks parandada ja teistmoodi teha. Improviseerimise läbi õpib kohutavalt palju.

Jessica Lyall ja Francisco Lorenzo. Foto: Kaur Ilves

Kuidas on lood Teie toitumisharjumustega? Kas sööte kõike, aga teatud kogustes, või on Teil kindlad kriteeriumid, millest üle ei astu?

JL: Ma olen taimetoitlane, aga mitte oma ameti pärast. See on valik, mille ma olen enda jaoks teinud ja ma tunnen ennast nii hästi. Eks ma ikka vaatan, mida ma söön, aga seda rohkem enda enesetunde jaoks. Kui rämpstoitu süüa, siis tunnen end pärast raskelt ja väsinult – parem on seda kohe vältida! Et laval säraksin ja ära ei väsiks, söön enne igat etendust pähkleid ja kuivatatud puuvilju.

ND: Mina armastan kohutavalt liha ja ei saa selles osas Jessicaga nõustuda! Minu jaoks algab kõik väikestest portsjonitest – siis ei söö sa üle ja kaal jääb ka kontrolli alla. Mul on lihtsalt selline kokkulepe iseendaga, et alati enne etendust söön ma koogitüki või parasjagu seda, mida hing ihaldab, et laval oleksin rõõmus ja pakataksin energiast.

Ja lõpetuseks, mis on see eriline miski, mis Teid balleti juures niivõrd köidab?

ND: Kui lavale lähen, siis ma ei mõtle millegi muu, kui selle peale, mida ma teen, ja mulle meeldib seda teha.  Sa tunned ära, kui asi on õige. Samuti paneb iga tunnustus ja auhind rohkem pingutama.

JL: Balletis on nagu näitlejatelgi, et võid transformeeruda iga osaga, ja mulle meeldib vaheldus. Iga osa on erinev eelmisest ja rutiini ei teki. Samuti naudin ma kohutavalt loomeprotsessi ja iga oma tegelaskuju arendamist.

Klassikalise balleti keisrinna Venus Villa

Tekst: HELEN KALPUS | Fotod: KAUR ILVES 15.04.2013

8. aprillil Nokia Kontserimajas toimunud “Maailma Balletistaaride Rahvusvaheline Gala” ava- ja lõpunumbris lummas vaatajaid oma graatsilise liikumisega Venus Villa. Pärast hiilgavat etendust õnnestus Annel & Stiilil balletimaailma ühe säravaima tähega veidi vestelda.

Kuubalt pärit Venus Villa kasvas balletimaailmas üles tänu tantsijast emale. Vaatamata sellele alustas ta tantsimist suhteliselt hilja, alles 9-aastaselt ning nelja aasta pärast oli aga selge, et ta soovib balletiga professionaalselt tegeleda. Venus on töötanud Briti Kuninglikus Ooperimajas, Inglise Rahvuslikus Balletis, Viini Rahvusooperis, Ameerika Balletiteatris ja 2012. aasta lõpust alates on ta Rooma Ooperimaja peatantsija.

Kuivõrd on Teid kui tantsijat vorminud Teie Kuuba päritolu? Kas eri riikide tantsijatel on erinev stiil või temperament?
Jaa, erinevused on olemas. Igal maal on oma koolkond, oma tehnikad. Ma usun, et kuubalastel on teistega võrreldes midagi erilist lisaks – meis on Ladina-Ameerika vürtsi!

Olete oma töö pärast palju reisinud ja erinevates kohtades elanud. Kuidas Teile selline elustiil meeldib?
Hetkel elan ma Roomas ja enne seda olin Londonis. London oli tõeliselt kaunis kogemus, kuid vahel võib elu Londonis väga stressirohke olla. Nüüd tantsin ma Rooma Ooperimajas ja see linn on väga armas ja sõbralik.

Kuidas Rooma teatrikompanii Londoni omast erineb?
Londonis on teater alati rahvast täis ja publik on valjuhäälne. Roomas küll ka, aga mitte sel määral.

Kui Te baleriin ei oleks, siis millega Te tegeleksite?
Mind huvitab psühholoogia, nii et ehk töötaksin sellel alal. Aga ega ma ei tea. Ma ei mõtle sellele kuigi palju, sest armastan oma tööd väga. Raske on ette kujutada end tegemas midagi muud.

Mis on Teie lemmikpaik, kus esineda?
Me tulime just Venemaalt ja sealne publik on uskumatu. Niivõrd soe ja toetav – lausa imeline! Selline publik tekitab tantsijas tahte muudkui paremini esineda ja neile enam pakkuda. Nii et publikuna on venelased mu lemmikud. Aga ma võin tantsida igal pool, kus balletikultuur eksisteerib.

On Teil oma rollide hulgas lemmik?
Jah, neid on kaks: Julia “Romeost ja Juliast” ning Kitri “Don Quijotest”, ning ma sain kahe kuu eest mõlemat tantsida!

On Teil õuduslugusid sellest, kuidas laval asjad nässu on läinud?
Üks on küll. Ma olin Inglise Rahvuslikus Balletis, millega me esinesime väga palju: nii viiskümmend etendust kuus. Ühel esinemisel oli kätte jõudnud dramaatiline finaal ja järsku kadus mul meelest, mis edasi tuleb. Mu pea oli täiesti tühi! Mõtlesin paaniliselt, et mis ma küll tegema peaks. See oli kohutav! Eriti hulluks tegi asja see, et pidin ülejäänud paaridega sama koreograafiat järgima! Õnneks oli see vaid hetkeline, ning keegi ei märganudki, isegi lavastaja mitte.


Täna õhtul nägime Teid esitamas väga kuulsaid klassikalisi numbreid. Miks Teid just klassikaline ballett köidab?
Ma kasvasin Kuubas selle keskel üles. Olen alles noor ja usun, et selles vanuses on klassikaline ballett suurem väljakutse. Kuigi mulle meeldivad igasugused stiilid, ka modernne ballett. Aga klassikaline on siiski mu lemmik.

Millise saavutuse üle Te oma karjääri jooksul kõige uhkem olete?
Ma olen oma nooruse kohta väga palju teha jõudnud. Olen töötanud arvukates balletikompaniides, ka mitmetes maailma parimatest. Üht saavutust on raske valida, kuna iga kord, kui uue rolliga alustan, mõtlen esialgu, et issand, ma vist ei saa seda kunagi selgeks, aga siis ikkagi saan, ning see on kõige parem tunne.

Iga uus roll on suurem väljakutse.
Täpselt! Iga kord on uus roll alguses keeruline, nõuab suurt pingutust ja ma tahan oma esitust täiuslikuks lihvida. Tantsijatena tahame me alati täiuslikkust saavutada.

Kes on balletitantsijate hulgas Teie iidolid?
Häid tantsijaid on niivõrd palju, et ma ei saa vaid ühte-kahte nimetada. Nad on kõik erinevad ning pakuvad oma tantsuga midagi kaunist ja unikaalset.

On Teil salajasi pahesid?
Mitte eriti. Ma ei suitseta, ma ei käi baarides. Mõnikord naudin veini. Olen üpris rahulik inimene.

Kuidas Te lõõgastute?
Mulle meeldib filme vaadata. Eriti Hollywoodi filme!

Palun kirjeldage ennast kolme sõnaga.
Otsustuskindel, tahtejõuline ja rõõmsameelne!

Allikas: Anne&Stiil

Rolando Sarabia'st lähemalt...

Rolando Sarabia Oquendo on samuti Kuuba balletitantsija. Ta on tantsinud paljudes truppides: Cuban National Ballet, Huston Ballet, Miami City ballet ja American Ballet Theatreis külalis artistina 2011 aastal. Erika Kinetz The New York Timesist  kutsus teda Kuuba Nijinskyks ja võrdles teda noore Mikhail Baryshnikoviga.

Sarabia isa oli balletitantsija Cuban National Balletis. Rolando kasvas  üles balletitantsijate keskel ja esines Cuban National Balletis juba viie aastasena. 1990. Aastal  astus ta AlejoCarpentieri nimelisse balletikooli Havanas. Üks tema treeneritest oli isa Rolando Sarabia. Sarabia plahvatuslik esinemisstiil tõid talle võrdluseks Nijinsky ja Braryshnikovi. Ta oli noorte seas Kuubal väga populaarne.

2003. aastal lahkus Sarabia Kuubalt. Ta on esinenud koos selliste tunnustatud tantsijatega nagu Maya Plisteskaya, Patrick Dupont, Alicia Alonso ja Tamara Rojo jm.

Venus Villa'st lähemalt...

Venus Villa on pärist Kuubalt, tema isa aga itaallane. Venuse ema oli tantsia - nii et Venust tutvustati selle kunstivormiga sünnist saati.

„Ma kasvasin kunstipärases maailmas ja oli tavaline, et veetsin aega emaga riietusruumis koos teiste tantsijatega, see oli  väikese tüdruku jaoks väga eriline ja maagiline,“ räägib Venus Villa.

Sellest hoolimata alustas Venus balletitreeninguid üsna hilja.

„Ma alustasin kui olin 9 ja selleks ajaks kui sain 13 mõistsin et soovin olla elukutseline baleriin.“ meenutab ta.

Tema ema oli julgustav aga mitte kunagi ei sundinud ta tütart tagant.

„Ta lõpetas tantsimise kahjuks enne kui mina saavutasin hea taseme. Nii ei saanud ma kunagi võimalust koos emaga tantsida, kuigi see oleks mulle väga meeldinud.“ lisab Venus Villa.

Venus õppis Alicia Alonso nimelises koolis Havanas aga kui ta isa otsustas kolida Itaaliasse, esines Venus  La Scala balletikoolile ja võeti sinna vastu.

„Kui mind poleks sinna vastu võetud, poleks ma perega Itaaliasse kolinud,“ naerab ta.

Ta veetis neli aastat La Scalas ja sai siis töö Royal Balletis. Ta oli seal aasta, siis kolis ENBsse, sest nägi seal enda jaoks rohkem võimalusi. Ta sai kõne Daniil Simkinilt juba paari kuu pärast, kes kutsus  naist omale partneriks Vienna Staatsoper Balleti. See oli hea pakkumine, niisiis Venus võttis selle vastu.  Pettumuseks ei antud neile kuigi palju etendusi, kus tantsida, niisis Daniil lahkus American Ballet Theatresse ja Venus tuli tagasi ENBsse, kus ta edutati esitantsijaks.

Venus on oma vanuse kohta  teinud hea karjääri. Ta tantsis suuri osasid, tema lemmik etendus on “Swanilda“.

„Mulle väga meeldiks tantsida Kitrina, see on mu unistus, väga kahju, et seda ENB repertuaaris ei ole." räägib Villa.

Publik armastab seda etendust. Samuti armastavad baleriinid selle tantsimist. Ta armastab Blanchinei koreograafiat ja ei arva, et selle selgeks õppimine võiks liiga keerukaks osutuda.

Venusel on mõningane kogemus kindla partneriga tantsimisel ning ta räägib, et sooviks väga seda uuesti kogeda.

„On väga oluline omada kindlat partnerit, te saate teineteist väga hästi tundma. Te teate teineteise tujusid, kehasid, stiili jne. Hea partnerluse loomiseks kulub aega  aga see on keegi, keda saab 100% usaldada. Ka publikule meeldib näha kindlat paari.“ räägib Venus.

Isaac Hernandez'ist lähemalt...

Isaac Hernandez sündis Mehhikos Guadalajaras.

Väga andekas ja noor  balletitantsija ühines Dutch national Balletiga 2012 aastal. Tal on suur 10 liikmeline pere. Balletiga hakkas ta tegelema oma isa käe all - nende kodus Guadalajaras.

Talle anti stipendium jätkamaks treeninguid USA-s The Rock School for Dance Educationis Philadelphias.

2008 aastal liitus ta San Francisco Balletiga, kus ta edutati peatantsijaks 2010. aastal.

Isaac võitis kulla 2006. aasta USA international Ballet Competitionil, pronksi International Ballet Competitionil Moskvas 2005 aastal ja esimese koha International Ballet Competitionil Kuubal 2004. aastal.

Jurgita Dronina'st lähemalt...

Jurgita Dronina sündis Venemaal 1986. sastal. Ta lõpetas M.K.Ciurlionise kunsti koolis Vilniuses ning õppis ka Munchen Ballet Academys.

2005 aastal ühines Jurgita Royal Swedish Balletiga ja sellest ajast peale on ta esinenud peaosades Nykiana „La Bayadereis“, Julietina „Romeo & Julietis“ Huasnina „Nutkrackeris“ jne.

Ta on osalenud ka Royal Swedish Ballet China tuuril aastal 2008 etendusega „Swan Lake“ Odetteina.

Jessica Anne Lyall'ist lähemalt...

Sündinud Austraalias. Jessica alustas oma balletiõpinguid  Balletiakadeemias Northside. Aastal 2002 liitus ta SCECGS Redlands Ballett´ga  ja Tantsuakadeemiaga Sydneys.  Neli aastat hiljem liitus ta Ecole Ballett Studios´ga.

Ta lõpetas Rambert kooli 2010. aastal.  Enne seda aastatel 2009-2010 esines ta koos Rambert Dance Company´ga Inglismaal.

Septembris 2010. aastal liitus ta Compañía Nacional de Danza´ga  Hispaanias.

Francisco Lorenzo'st lähemalt...

Sündinud Buenos Aireses Argentiinas, kus ta lõpetas oma õpingud Art High School´is 1998. aastal.

Ta oli võitnud mitmeid võistlusi oma riigis aastatel 1991 ja 1999, mil Buenos Aires´e Diario Clarķn pälvis ta tantsuhitiks.

Aastal 1994 liitus ta juunioride osas Ballett Mar del Plata´ga.  Aastal 1996 hakkas ta tantsima Ballett Neoclįsico Buenos Aires´es  ja Colón Theatre  Ballett´is.

Aastal 1999 sai temast liige Ballett Contemporįneo del Teatro San Martķn´is ning  Juulis 2003. aastal astus ta Compańķa Nacional de Danza´sse.

Emmanuel Thibault'ist lähemalt...

On prantsuse tantsija, kes on sündinud 1974. aastal.

Pärast esimesi õpinguid koos Max Bozzoniga, asus ta õppima Pariisi Balletikooli ja jätkas seal oma kooliteed.

Vanuses viisteist liitus Emmanuel Paris Opera´ga, seejärel sai temast baleriin Noella Pontoisi õpilane, kellega ta jätkab tööd kuni tänase päevani.  Seitsmeteist aastasel nimetati peatantsijaks pärast edukat konkurssi (Concours interne de promotion ) 23. detsembril 2004. aastal.

Tänu mõjuva lavakunsti ja miimikale peetakse Emmanueli tema eakaaslaste seast silmapaistvamaiks esindajaks Prantsuse koolis.

Alates 2004 on  Emmanuel Thibault teinud tihedat koostööd  Myriam Ould-Brahamga, kellega on tantsinud üle kogu euroopa.

Vladimir Malakhov'ist...

Sündinud 1968. aastal Ukrainas. Ta oli peatantsija American Ballet Theatre´s.  Aastal 2004 sai temast kunstiline juht ja esimene solist Berliini Riiklikus Balletis, mis oli äsja kokku pandud  kolmest avalikust ooperimajast.

Ta alustas tantsimist nelja aastaselt väikeses balletikoolis kodu piirkonnas ja jäi sinna kuni ta jätkas oma õpinguid Bolshoi Ballett koolis Moskvas.  Kümne aastasena õppis ta Peeter Pestov käe all ning  pärast lõpetamist aastal 1986 ühines ta Moskva klassikalise balletiga, kus ta oli noorim peatantsija.

Aastal 1992 liitus Malakhov Vienna State Opera Ballet´ga  peatantsijana ja 1994. Aastal  National Ballet of Canada ´ga.

1995. aasta kevadel tegi ta oma debüüdi Ameerika Balletiteatris  Metropolitan Opera House, New York City.  Sellest ajast alates on ta püsinud nende peatantsijana ning on jätkanud ka  tantsimist olulisimates rollides Viinis tuntud Stuttgarti ballettis. Malakhov ilmus üsna tihti kui külalis esinejana  Berliinis. Tema repertuaar hõlmab laia valikut stiile alates klassikalisest balletist kuni tänapäeva kaasaegse koreograafiani.

Natalya Domracheva'st lähemalt...

Sündinud Ukrainas, vanus 21 eluaastat. Ta on juhtiv solist National Ballet Kiievis. Natalya sai oma erialase hariduse Akadeemia Kiievis tuntud õpetaja Alla Lagoda käe all, kes märkas tema erakordset annet.

16. aastaselt võitis Natalja Grand Prix Ukraina  riiklikus  konkurentsiametis hõbemedali (Prix de Lausanne).  Ainult üks aasta hiljem sai ta MOSKVAS hõbemedali juuniorvõistlustel.

Lapsena esines ta  laval rahvusteatris Kiievis, kus tänapäeval tantsib ta olulisi baleriini osasid repertuaarist nagu Giselle, Uinuv kaunitar  Aurora, Kitri Don Quijote .

Rahvusvaheliste külalisetendustega on Kiievi Ballett viinud noort baleriini Saksamaale, Austriasse, Ungarisse, Itaaliasse, Hispaaniasse, Šveitsi,  Jaapanisse ja ka Mehhikosse.

Homme kell 13.00 soovitame kõikidel balletihuvilistel kuulata Klassikaraadiot

Klassikaraadios annab intervjuu galaõhtu "Maailma Balletistaarid" korraldaja Andreas Platonov

NB! Kuulajamängus loositakse välja pääsmed rahvusvahelisele galale “Maailma Balletistaarid” 8. aprillil kell 19 Nokia Kontserdimajas.

Klassikaraadio: http://klassikaraadio.err.ee/uudised&news=6886&

Äripäev 06. aprillil - Balletigalad läbi kevade

Tänavune kevad toob Eesti lavadele kõrgetasemelisi balletisündmusi, mida sisustavad nii Eesti kui ka rahvusvaheliste truppide tantsijad.

Allikas: Äripäev

Elu24: Maailmaklassi balletitähed esinevad Tallinnas

8. aprillil esinevad Nokia Kontserdimajas toimuval suurel balletigalal 

maailma juhtivate teatrite – New York City Ballet, Royal Ballet London ja

 Staatsballet Berlin - maailmakuulsad solistid Foto: Promofoto

8. aprillil esinevad Nokia Kontserdimajas toimuval suurel balletigalal maailma juhtivate teatrite – New York City Ballet, Royal Ballet London ja Staatsballet Berlin - maailmakuulsad solistid. Tänapäeva balleti tuntuimate koreograafide lavastatud etüüdides esineb esmakordselt Eestis rida väljapaistvamaid balletiartiste.
8. aprillil esinevad Noki Kontserdimajas toimuval suurel balletigalal maailma juhtivate teatrite – New York City Ballet, Royal Ballet London ja Staatsballet Berlin - maailmakuulsad solistid. Tänapäeva balleti tuntuimate koreograafide lavastatud etüüdides esineb esmakordselt Eestis rida väljapaistvamaid balletiartiste.

Balletigala programm koosneb parimatest tantsunumbritest, mis iseloomustavad USA, Suurbritannia ja Saksamaa balletitraditsioone ja koolkondi. Programmi numbrid on valitud nüüdisballeti parimate koreograafide lavastustest, mis on mõjutanud ja kujundanud kaasaegset balleti.

Nii saab etendusel nautida teoseid neoklassitsimi koreograafilt ja balletmeistrilt George Balanchinelt, dramaatilise balleti meistrilt John Crankolt ning inglise tuntud koreograafilt Kenneth MacMillanilt.

Balletiartistide nimekiri koosneb eranditult oma ala tippmeistritest

New York City Ballet’ esindavad Nurijevi rahvusvahelise konkursi kuldmedali laureaat ja “Benoix de la Dance” auhinna võitja Joaquin Lutz ning teatri juhtiv naissolist Ashley Bouder.

Royal Ballet Londonst on laval Suurbritannia riikliku tantsuauhinna laureaat ja “Prix de Lausanne” võitja Steven McRae ning USA ja New Yorgi rahvusvahelise balletivõistluse võitja Sarah Lamb.

Saksa koolkonda esindavad kaks juhtivat balletiteatrit

Saatsballet Berlinist on laval paljude peaosade täita Beatrice Knop ning teatri juhtiv tantsija ning endine Mariinski Teatri täht Dmitri Semjonov.

Stuttgarter Balleti tähed on parima saksa tantsija tiitli “Der Faust” auhinna võitja ja “ApuliArte Merit” võitja Marijn Rademarker ning ajakirjanike ja kriitikute auhinna “Väljapaistev tantsija” ja “Premio Danza&Danza” võitja Alicia Amatriain.

Maailmaklassi balletitähtede etendus seob endas nii klassikalise -kui kaasagse balleti ilusamaid numbreid.

Piletid on müügis Ticketpro ja Piletilevi müügipunktides üle Eesti.

Allikas: Elu24

Terviseleht 02.04.13: IntervjuuTobias Ehinger'iga

Tobias Ehinger – tantsijast direktoriks

Usutles Jaan-Ivo Lukas 

Alustame meie vestlust mõneti huumorimeelselt. Eestis populaarne komöödiafilm "Noor pensionär" räägib pensionile jäänud balletitantsijast, kes otsib uut tööd ja satub mitmesugustesse naljakatesse olukordadesse. Kui keeruline oli Teil leida endale tegevus ja koht elus pärast tantsimise lõpetamist ja kas puutusite selles protsessis kokku ka stressi või hoopiski pingelangusega?

Tegelikult olen olnud tõesti õnnelik. Olles keset oma aktiivset tantsukarjääri, kutsuti mind suunda muutma. Muidugi oli see raske otsus lõpetada oma karjäär, kuid selline võimalus ei oleks minu elus kaks korda avanenud. Alates esimesest hetkest, kui tantsimisega alustasin, on olnud nii palju väljakutseid, et mul isegi ei olnud aega mõelda oma valikutele. Alguses lihtsalt juhtus, kuidas juhtus ja nüüd lõpuks ma tunnen, et need on olnud parimad otsused minu elus. Olen alati endale öelnud: keskendu ühele eesmärgile ja keskendu sellele 100 protsenti.

Täispikk intervjuu 02. aprill 2013 ilmunud Terviselehes!

Terviseleht 02.04.13: Intervjuu tähtede paraadi korraldaja Andreas Platonoviga

Tallinnas toimuva maailmatasemel balletigala korraldaja Andreas Platonovi tavaline tööpäev kestab 18 tundi ja loomulikult pole see tervisele kerge koorem. Kuidas ta selle koormusega hakkama saab, räägib ta ise Terviselehele antud intervjuus.

 Teie ettevõtte kontor asub Peterburis. Kas olete sellise valiku teinud ka selle linna tervislikku keskkonda silmas pidades?

Peakontori jaoks linna valides pidasin siiski silmas eelkõige ärivõimalusi, kuid pärast aastatepikkust töötamist näiteks Hong Kongis või Taipeis pean mainima, et Peterburi on nende kõrval tunduvalt tervislikum linn.

 Peate oma töös ühendama nii majandus- kui ka loomeinimesi. Kuidas see mõjub tervisele?

Kuna mu tööpäevad on tihti äärmiselt pikad – 18 tundi jutti töötamist on minu jaoks tavaline ja töötan ma 7 päeva nädalas, siis kindlasti ei ole see tervisele kõige kasulikum. Stressi maandamiseks ja tervise turgutamiseks lendan ma vähemalt korra kuus nii-öelda “puhkusele”. Otse loomulikult töötan ma samamoodi edasi, kuna tänapäevased sidevahendid on teinud võimalikuks olla inimestega kontaktis samamoodi nii kontoris arvuti taga istudes kui ka palmirannal peesitades. Samuti võtan igapäevaselt vitamiine ja nii juba 20 aastat.

Täispikk intervjuu 02. aprillil ilmunud Terviselehes

TV3 UUDISED 07.03.13

TV3 Uudistes HOMNE BALLETIGALA - Kohtumiseni HOMME Nokia Kontserdimajas kell 19.00

TV3 Play kordusvaatamise võimalus siin: http://www.tv3play.ee/play/304940/

05.04.13 Pressiteade: Eestisse 8. aprillil saabuvad ballettiartistid on säranud maailmakuulsate teatrite lavadel

8. aprillil Nokia Kontserimajas toimuval rahvusvahelisel Balleti Maailmastaarid galal esinevad balletiartistid on esitanud säravaid rolle mitmete riikide esindusteatrite lavadel ja pälvinud ka silmapaistvaid tunnustusi kultuurisündmustel. Eestis saab nende koreograafiakunsti nautida esmakordselt.

Galal Balleti Maailmastaarid esinevad New York City Ballett, Royal Ballett London, Staatsballet Berlin ja teiste kuulsate teatrite artistid. Loomingulise naudingu saab klassikalistest ballettidest Luikede järv, Don Quiote, Korsaar ja tänapäevaste ballettide paremikust. Programmi numbrid on lavastanud parimad koreograafid erinevatest maadest.

Üks Eestimaa publiku ette astujatest on kahekümne ühe aastane urkainlanna Natalya Domracheva, kes on juhtiv solist Kiievi Rahvuslikus Balletiteatris. Ta on tantsinud peaosi ballettides Giselle, Uinuv kaunitar, Aurora ja Don Quijote ning esindanud Kiievi Balletti ka Saksamaal, Austrias, Ungaris, Itaalias, Hispaanias, Shveitsis , Jaapanis ja Mehhikos. Esimesed hõbemedalid võitis Natalia juba kuueteistkümne ja seitseteistkümne aastaselt Ukrainas ja Venemaal peetud prestiižikatel balletivõistlustel.

Video:

Ukraina päritoluga ballettitantsija Vladimir Malakhovi repetuaar hõlmab laia valikut alates klassikalisest balletist kuni tänapäeva kaasaegse koreograafiani. Tema tantsijakarjäär algas 1986 Moskva klassikalisest balletist, kus ta oli noorim peatantsija. Malakhov on tantsinud Ameerika Balletiteatris Metropolitan Opera House. Aastast 2004 juhib ta Berliini Riiklikku Balletiteatrit, kus on ka kunstiliseks juhiks.

Emmanuel Thibaultki peetakse meisterlikku miimikat ja lavakunsti silmas pidades kaasaegse Prantsuse balleti silmapaistvamaks esindajaks. Emmanuel teeb tihedat koostööd koos Myriam Ould-Brahmga , kellega on tantsinud paljudes Euroopa riikides. Tema koduteatriks on Paris Opera.

Argentiina temperamenti toob balletigalale Buenos Aireses sündinud tantsija Franciaco Lorenzo. Kõige kaugem sünnimaa - Austraalia on baleriin Jessica Anne Lyallil, kes on tantsinud Inglismaal ja kolm aastat tagasi liitus Comania Nacional Danza trupiga Hispaanias. Diana Cuni on aga Taani Kuningliku Balleti soolotantsija.


Lisainfo:
Monika Kuzmina
Balleti Maailmastaarid Eestis meediajuht
GoodNews peatoimetaja
+ 372 5551 7551
info@mediamarketing.ee
info@goodnews.ee

Ettevõtja ja kultuuriedendaja Alikee Kubi "Püüan igal juhul balletigalat külastada "

Jaan-Ivo Lukas 


Puurmani vallas asuva ning kunagi krahv Manteuffelile kuulunud jahilossi omanik Alikee Kubi kavatseb oma töö majutus-ja toitlustusettevõttes korraldada selliselt, et 8. aprillil oleks võimalik külastada Nokia kontsertimajas toimuvat balletigalat maailmakuulsate artistide esinemisega.

Tantsimist ja laulmist harrastanud ettevõtja Alikee Kubi arvates on balletigala ilusaid ja positiivseid emotsioone pakkuv ning Eesti oludes ka haruldane sündmus.

"Maailmatasemel artistide Eestisse tulek on alati oodatud, sest võimalus on nautida ühe kunstivaldkonna kõrgtaset.  Küllap suurendab gala usutavasti paljude inimeste ja iseäranis noorte huvi balletti vastu. Hea võimalus on võrrelda erinevate maade baleriinide ja balletitantsijate esinemist, vaadata kuidas nad oma koreograafias tõlgendavad balletiklassikat, " ütles Kubi, kes on Kursi jahilossi saalides ka ise kontserte korraldanud.

Kultuuri-ja ajaloohuviline firmajuht Alikee Kubi pidas ka huvitavaks faktiks baltetigala peaaaegu, et ajalist kokkulangemist Eesti balletiajalooga. "Nimelt 31. märtsil 1943 esietendus Estonias esimene Eesti ballett Eduard "Tubina " Kratt," märkis ta.

Alikee Kubi märkis, et püüab ka ise koos abikaasa Kursi kirikuõpetaja Sulev Sovaga baletigalat külastada.

"Püüan selleks õhtuks endale jahilossi külastajate teenindamiseks asendaja saada, " märkis ta.

Veronika Kookmaa "Nii palju talente väljaspoolt Eestit - see on suursündmus "

Jaan-Ivo Lukas 

Lapsena balletti harrastanud iluteenindusettevõtja ja Kasepääl asuva samovarimuuseumi omanik  Veronika Kookmaa rõõmustab, et varsti tuleb Nokia kontserimajja esinema suur grupp tipptasemel ballettiartiste.

Mida tähendab teie arvates tippesinejatega balletigala Eesti kultuurielule?

"Kindlasti on tegu ühe uhkema balletietendusega Eesti lähiajaloos. Selliseid tippmeistreid pole mõeldav tihti meie lavalaudadel tantsimas näha. Küll on eestlastest tipptantsijaid samuti maailma paisatud, keda Eestis üsna harva näha saab. Tore on aga näha nii suurt gruppi talente väljaspoolt. Kindlasti saab see olema balletisõprade tippsündmus."

Kui sageli olete ise balletietentusi vaadamas käinud ja millised on nendest meeldejäävaimad?

" Olen ise suur tantsu austaja ning samuti kuulub sinna ka ballett. Aastas ikka korra püüan käia. Kõige meeldejäävam ja minu täielik lemmik on ikka klassika- Luikede järv". Selle sisu on tuttav ja seda huvitav vaadata, eriti erinevates esitlustes ja esitlejatest sõltuvalt. Uut žanrit on raskem vaadata, kuna toimunut jõuab jälgida, kuid koreograafiat ja detaile mitte niivõrd hästi."

Pühendate palju aega ja energiat oma tervise ja veetleva väljanägemise eest hoolitsemisele. Kas olete ka balletti harrastanud?

"Olen käinud ise balletikoolis pool aastat lapsena, kuid samal ajal käies võistlustantsus, läks füüsiline koormus liiga suureks ja minu kutsumuseks oli ikkagi võistlustants, mida tegin 9 aastat. Käisin trennis 3-4 korda nädalas ja kõik nädalavahetused olid võistlused. Igal alal trenni tegemine ja tippu jõudmine on tohutult suur pingutus ja eneseületus, mida hindan väga, sest tean, kui kerge on teha otsus trenn pooleli jätta. Tippu jõudmine tähendab palju tööd ja loomulikult ka armastust selle ala vastu, kuid peamine on ka andekus, ilma milleta poleks võimalik särada."

Balleti Maailmastaaride Rahvusvahelise Gala uudised Venemaalt - Eestis 08.04!

Star Gala. Звезды мирового балета

Ценителям классического танца представилась уникальная возможность: посетив один концерт, увидеть балет сразу нескольких континентов. Зрители смогли проследить за тем, как он развивался, и узнать, куда движется теперь. Все это постарались показать организаторы концерта Star Gala.

http://www.vesti.ru/videos?vid=496548

VIDEO: Natalya Domracheva

 

Perm ballet - Don Quixote, Kitri variation

VIDEO: Francisco Lorenzo

 Grand Pas 2011 Mi puebla, Mi casa, La solidat...

VIDEO: Jessica Anne Lyall

VIDEO: Emmanuel Thibault

 La Bayadère - 2e acte - Variation de l'Idole Dorée Emmanuel Thibault  

 La Sylphide: Emmanuel Thibault

.  

 Emmanuel Thibault. Blue Bird. Paris december 14th 2004

VIDEO: Vladimir Malakhov

 Notations I-IV: Vladimir Malakhov

 

Kultuuriuudiseid Venemaalt!

Rahvusvaheline Balletistaaride Gala ringreis algas 31.03 Peterburist.
Eile esineti Moskvas. 08.04 avaneb meile võimalus balletigalat nautida Tallinnas Nokia Kontserdimajas.

Kultuuriuudiste videolõik siin - НОВОСТИ КУЛЬТУРЫ
http://tvkultura.ru/video/show/brand_id/19725/video_id/323948

KAVA: Balleti Maailmastaarid Eestis 08. aprillil algusega kell 19.00 Nokia Kontserdimajas

Kava

1. Coppélia       

Musik:    Léo Delibes

Choreographie:    Mikhail Baryshnikov

Es tanzen:   Jurgita Dronina + Isaac Hernandez

     (Dutch National Ballet)

2.  Va pensiero       

Musik:     Giuseppe Verdi

Choreographie:   Macho Duaro

Es tanzen:   Jessica Lyall + Franciso Lorenzo

     (National Ballet of Spain)

3. Swan Lake: White Swan Pas de deux        

Musik:     P. I. Tschaikowski

Choreographie:   Marius Petipa

Es tanzen:   Venus Villa + Rolando Sarabia

(English National Ballet / American Ballet Theatre)

4. In The Middle Somewhat Elevated       

Musik:     Thom Willems

Choreographie:   William Forsythe

Es tanzen:   Natalia Domracheva + Noah D. Gelber

     (The Forsythe Company) 

5. Manon Bed room Pas de deux      

Musik:     Jules Massenet     

Choreographie:   Kenneth MacMillan     

Es tanzen:   Alena Skhatula + Maksim Tsukarjov

     (Estonian National Ballet)

6. La Sylphide      

Musik:     Jean-Madeleine Schneitzhoeffer     

Choreographie:   August Bournonville     

Es tanzen:   Diana Cuni + Emmanuel Thibault

(The Royal Danish Ballet / L’Opera de Paris)

  

7. The Dying Swan         

Musik:     Camille Saint-Saëns

Choreographie:   Mauro di Candia

Es tanzen:   Vladimir Malakhov

(Staatsballett Berlin)

- VAHEAEG -

8. Händel Pas de deux        

Musik:     Georg Friedrich Händel

Choreographie:   William Forsythe

Es tanzen:   Natalia Domracheva + Noah D. Gelber

     (The Forsythe Company)

9. Mi pueblo, mi casa, la soledad         

Musik:     Chango Spasiuk

Choreographie:   Francisco Lorenzo

Es tanzen:   Jessica Lyall + Franciso Lorenzo

     (National Ballet of Spain)

10.  The Flower Festival in Genzano

Musik:     Edvard Helsted     

Choreographie:   August Bournonville      

Es tanzen:   Diana Cuni + Emmanuel Thibault

(The Royal Danish Ballet / L’Opera de Paris)

11. Minos          

Musik:    Ryuichi Sakamoto & Alva Noto

Choreographie:    JuanjoArques

Es tanzen:   Jurgita Dronina + Isaac Hernandez

     (Dutch National Ballet)

13. Pas de deux aus Don Quixote       

Musik:     Leon Minkus

Choreographie:   Marius Petipa

Es tanzen:   Venus Villa + Rolando Sarabia

     (English National Ballet / American Ballet Theatre)

VIDEO: Isaac Hernandez

Isaac Hernandez Don Quijote

VIDEO: Jurgita Dronina

Jurgita Dronina - aurora, Sleeping Beauty (premiere) Het National Ballet

Jurgita Dronina as Odette-Odile in Swan Lake (Norwegian National Ballet) 

VIDEO: Rolando Sarabia

Rolando Sarabia (Don Quixote) 1ac

VIDEO: Venus Villa

Venus Villa in Corsaire Variation

Venus Villa & Fernando Montano in Carnaval de Venice

VIDEO: Diana Cuni

Diana Cuni and Thomas Lund - William Tell Pas De Deux

INFO - Binokli laenutus Nokia Kontserdimajas

TOO LAVA LÄHEMALE – LAENUTA BINOKKEL!

Sündmuse paremaks jälgimiseks on võimalik laenutada binokkel

•     1 tasandi baarist või
•     4 tasandi baarist

LAENUTUS 1.60 €
Tagatisraha 8 €

INFO: Südalinna SOODSAIM parikimine

1.00 € / 30 minutit, kui märgistad parkimispileti vastavas seadmes, mis asub Kontserdimaja 0 tasandil

•     Piletit tuleb märgistada vaid ÜKS kord, muidu muutub soodustus kehtetuks
•     Kolmas tund TASUTA, sisestades Solaris Club kliendikaardi makseautomaadis enne parkimise   eest tasumist
•     2.80 € tavakliendi tunnihind

PARKIMINE

•     Nokia Kontserdimaja külalistel on võimalik sõiduk parkida Solaris Keskuse all asuvasse 233 kohaga parkimismajja, Rävala Parkimismajja (detaile näeb EuroPark’i kodulehelt www.europark.ee ) või lähedalasuvatesse väliparklatesse (loetletud allpool)
•     Solarise parklasse sisse- ja väljasõit toimub Sakala tänava poolt
•     Solarise Parkimismaja parkimistasu on 2.80 € / tund (arvestusega 30 minuti kaupa) ning parkimise eest on võimalik tasuda nii sularahas kui pangakaardiga
•     Ööpäevase parkimise hind on 14 €
•     Parklas on 4 märgistatud invaparkimise kohta

Parkimist Solarise parkimismajas korraldab EuroPark Estonia OÜ. Täiendavat infot saab telefonil: +372 66 10 223 võiwww.europark.ee

EuroPark parklad Nokia Kontserdimaja ümbruskonnas:

•     Rävala Parkimismaja
•     Lembitu 2/4
•     Tartu mnt 1/5 (Kunstiakadeemia plats)
•     Pärnu mnt 31
•     Süda tn 1
•     Tatari 6A
•     Tatari 26

ERIHINNAD!

•     Estonia pst 7A ja Rävala pst 8 aladel kehtib õhtuti kella 18.30-st erihind 0,5 € / tund

Parkimise üldtingimustega Tallinnas saad tutvuda www.tallinn.ee/parkimine

ÜHISTRANSPORT

Nokia Kontserdimajja on võimalik mugavalt sõita ka ühistranspordiga ning peatused, nimega Estonia, asuvad Solaris Keskuse vahetus läheduses.

•     Bussid nr: 3, 15, 16, 17, 17A, 54, 67, 68
•     Marsruuttaksod nr: 177, 207, 208, 214, 215, 219, 224, 227, 242, 242A, 243A, 254, 259, 260, 260K, 262

Täpsemat sõiduplaani koos ajatabelitega vaata: http://soiduplaan.tallinn.ee

INFO: Riidehoid ja Lobby-baar Nokia Kontserdimajas

Riidehoid ja Lobby-baar asuvad Kontserdimaja 0-tasandil.

Riietehoid

•     on avatud Külastajatele sündmuse toimumise ajal
•     teenus on tasuta
•     riietehoiu numbri kaotamisel tuleb tasuda hüvitust 10 € ning esitada kaalukad argumendid riiete omandiõiguse kohta
•     erisündmuste Korraldajal on õigus sätestada riietehoiule eritasu ning muudatustest teavitatakse külastajaid eelnevalt
•     riietehoid ei osuta pakihoiu teenust
•     Kontserdimaja administratsioon ei vastuta üleriiete taskutesse või Kontserdimaja territooriumile jäetud isiklike esemete kadumise eest. NB!! Leitud esemeid säilitatakse kuu aega
•     Nokia Kontserdimajas kehtestatud kodukorra alusel ei lubata Külastajaid saali üleriietes ega suuremõõtmeliste kottidega

Järelpäringut kaotatud asjade kohta saab teha:
telefonil +372 61 55 113
e-mailil: teenindus@kontserdimaja.ee

Sündmuse eel võetakse riietehoius vastu külaliste üleriided ning vaheajal oodatakse Teid samas Lobby baari.

Olete oodatud!

Ticketpro: Mis on E-pilet?

TICKETPRO tutvustab Teile E-TICKET’i teenust. Kui te ostate pileteid Ticketpro kodulehelt, valige E-TICKET’i kohaletoimetamise meetodid. Koheselt peale tellimist ning makse kinnituse saabumist on Teil võimalik pilet endal välja trükkida.

Rohkem informatisooni E-TICKET’i kohta

•     Pileteid on võimalik osta kuni kaks päeva enne sündmuse toimumist.
•     Sellisel kujul tellitud piletid saab kasutaja välja trükkida kodus või mujal printeriga varustatud kohas. („Makse kinnituses“, saadetakse kasutajale lisainfromatsioon E-TICKET’i välja trükkimise osas).
•     E-TICKET on triipkoodiga pilet, mida skanneeritakse pileti esitamisel sündmusele sisenemise ajal. See tagab kasutaja sisenemisõiguse. Peale ribakoodi esmakordset lugemist ja kasutamist muutub pilet automaatselt kehtetuks. Iga pilet on unikaalse koodiga ja sisse pääseb ainult esimene isik, kes esitab pileti. Piletit kopeerides või uuest sama piletit esitades ei pääase enam sündmusele, hoolimata isikust , kes seda esitab.

Tähelepanu:

•     E-TICKET’i välja trükkimiseks on vajalik .pdf faili toetav programm, (nt Adobe Acrobat Reader).
•     E-TICKET on võimalik vaid teatud sündmuste puhul. Kui selline võimalus eksisteerib konkreetse sündmuse raames, pakutakse seda kasutajale automaatselt ostuprotsessi käigus.
•     TICKETPRO ei ole vastutav probleemide osas, mis on tingitud illegaalselt kopeeritud piletitest. Palun hoidke pilet kindlas kohas.

INFO liikumispuudega külastajale

Nokia Kontserdimajja on oodatud ka liikumispuudega külastajad, kes soovivad osa saada kontserdimajas toimuvatest Sündmustest.

Ratastoolikohad asuvad 1 rõdul tooliridade taga ning sinna pääseb liftiga teenindaja saatel.

Kontserdimajja sisenemiseks on kaks võimalust:

Saabudes sündmusele autoga, on maa-aluses parklas viidatud sissepääs Nokia Kontserdimajja ning seal on märgistatud kaks invaparkimiskohta. Parklast toob lift Teid 0-tasandile, kus asub fuajee ja riietehoid.

Sisenedes Solaris Keskuse Rävala puiestee poolsest sissepääsust, liikuge Ticketpro Piletikeskuse juurest vasakule. Eelneval kokkuleppel ootab Teid seal Kontserdimaja teenindaja, kes juhatab Teid edasi.

Liikumispuudega külastajatel (ratastooli, hingamisaparaadi vms. kasutajail) palume pöörduda hiljemalt sündmusele eelneva tööpäeva jooksul Kontserdimaja administratsiooni poole telefonil +372 61 55 113, et tagada Teie vastuvõtt ning meeldiv viibimine majas.

Olete alati oodatud!

Ratastoolikoha piletitellimus saatke palun e-mailile info@ticketpro.ee , et tagada Teile koht saalis.

Lisainfo telefonilt: 61 55 130